Täna on küll 4. detsember, kuid meie perel on juba Sinterklaas tähistatud. Algas see juba nimelt 26. novembril, laupäevaõhtul, mil tiristas meie uksekella vana pika valge habeme, punakate riiete ning uhke kullast sauaga. Tema sisse kutsumiseks pidime laulma:
Seejärel astus vana sisse, tutvustamist vajamata ning mainis, et oli Zwarte Piet’i ära jõudnud kaotada. Seejärel paluti mul kui “tublil väikesel lapsel” laulda mõnda Sinterklaasilaulu, minu valikuks osutus see laul:
Seejärel algas kingitusesadu. Mina, Marie-Janneke, Silke, Mina, Silke, Marie-Janneke, vahepeal ka mõni ‘papa’ või ‘mama’.. niimoodi see jätkus. Ka laua peal jätkus maitsvat martsipani ning küpsiseid kuuma kakao kõrvale. Peagi aga said Sinterklaasi meie pere kingitused otsa ning väljus järgmiste perede juurde, et 6. detsembril ikka Hispaaniasse tagasi saaks minna.
Selle nädala laupäeval käis Sinterklaas meil veel ühe korra, ilmselt sest me olime nii head lapsed olnud ning õigele kuupäevale on see lähemal ka. Seekord oli ta aga kiire: tiristas uksekella, jättis kaks kotti kingitusi ukse taha ning seejärel pages minema. Meie ülesanneteks oli siis kingitused kõigi vahel ilusasti ära jaotada. Marie-Janneke, Silke, Marie-Janneke, Brita, Mama, Brita, Papa, … niimoodi see läks ja kotil põhja ei paistnud, kuna pakikesi aina tuli ja tuli. Segamisi Sinterklaasi pakikestega andsime üksteisele ka oma loosipakid ning surprised (midagi ise valmistatut)… trummipõrin. Kes kellelt mille sai?
Mina sain oma vahetusemalt armsad käevõrud ning roosa paberist põrsa.
Marie-Janneke sai Silkelt küünelakid, juukseharja ning kasti ajaleheribadega.
Silke sai Marie-Jannekeselt küünelakid ning juukseharja (nad olid kokku leppinud) ning kasti, mis nägi välja nagu mobiiltelefon.
Vahetusema Jaqueline sai vahetusisalt Henkilt uued kuumaalused lauale ning suured paberist päikseprillid.
Vahetusisa Henk sai minult maailmaajaloo atlase ning isekootud sooja paksu salli.
Peagi lõppesid lõpmatustki kotist kingid, ning mahutanud oma kingitusekuhja kilekotikestesse, alustasime meie, kolm õde teekonda üleskorrusele, et kõik õigele kohale paigutada.
Otsustasin ka sellest pöörasusest pilti teha, mis ma kõik kahe Sinterklaasi päeva peale kokku sain:
Alustan vasakult ja tagant: pikk pidžaama, paberist põrsas, 4 lõhnaõli, deodorant, küünelakieemaldaja, meigikott, spetsiaalne juukserätik, sinterklaasi ja zwarte piet-nukuke, küünekuivataja, sall, müts, kindad, 5 paari sokke, šokolaaditäht (S nagu Siimon, kuna B tähte ei olnud), 10 küünelakki, 4 käevõru, lauvärvipaletid, puuder, 1 huuleläige ning 3 ripsmetušši.
Ja mis selle peale mu vahetusõde ütles: “Ära muretse kinkide paljususe pärast, jõulud pole veel olnud!” Siis ma tõsiselt mõtlesin, kuidas ma selle kõik pean endale kunagi kaasa mahutama kohvrisse. Vau.
Ma armastan Sinterklaasi traditsiooni <3
No comments:
Post a Comment
Jäta kommentaar :)