Wachten op Sinterklaas

… ehk oodates Sinterklaas’i.

Sinterklaas on Püha Nikolaus ehk mees, kes toob lastele 5. detsembril (mis on parasjagu ka tema sünnipäev) kingitusi. Ta ei ole jõuluvana, ent see traditsioon sarnaneb jõuludega. Sinterklaas tuleb Hollandisse novembri algul legendipäraselt Hispaaniast.

Sinterklaas

Sinterklaasil on ka abilised, keda kutsutakse Zwarte Piet’deks. (Must Piet)

Miks ma seda mainin?

Sest poodides on juba saadaval Sinterklaas-maiustused, martsipan, pepernoten ja kõikvõimalikud kaunistused, mida riputada puudele, majale või kasvõi iseenda külge.
Ka telekas käivad juba Sinterklaas-sarjad ning täna juhtusin nägema sellist huvitavat klippi. Tegemist on 2009. aasta “De club van Sinterklaas” seriaali lauluga. Videos esinevad zwarte piet’d.

Testid ning kohalik “eKool”

Alanud on nädalane sügisvaheaeg, mille jooksul saan ennast mõnusalt välja puhata. Testipäevad olid keerukad, ent mõnusalt lühikesed. Testidest enestest.. noh, kuigi palju sain aru küll, matemaatika oma oli ikka matemaatika keeles ning arusaadav.. ülejäänud.. no eks näis, kuidas nendega toime tulin, kui sügisvaheaeg läbi on.

Interneti ja kooli vahelistest seostest siis:
1. Kooli kodulehekülg – siit saame sisse logides näha klasside tunniplaane ning saame lühilingi Magister’sse.
Minu klassi tunniplaani väljanägemine:

2. Magister – siit saame vaadata oma isiklikku tunniplaani, hindeid, kirju, elektroonilisi koduseid ülesandeid jne. Minu koolifoto on ka juba seal (mul on hirmuäratav nägu), nüüd on vaja vaid oodata, kuni foto-kujul kätte saan.

3. It's learning – seal toimub mingisuguste õpimaterjalide jagamine, aga ma ei saa sellest suhteliselt mitte midagi aru, haha.


Hoolimata sellest on Eesti siiski rohkem üks e-Maa. Vahepeal saan aidata Marie-Jannekest ICT (arvutiõpetuse) koduste ülesannetega.

Käisin juuksuris

Ütlesin juuksuriprouadele hollandi keeles ilusti, mida tahtsin teha ning lõpptulemus oli täpselt minu soovide kohane!

ps: ise otsustate, kas vaatate pilti või mitte, aga ma igaks juhuks annan selle lingina, kui te naljakalt šokeeruda tahate :D

Kommenteeri ka pärast! LINK 

Brita

CKV dag

Täna oli siis kultuuripäev, nagu juba mainisin eelmises postituses.
Kell 8.45 pidime olema kõik (programmi 19 valijad) kogunenud kiriku juurde, kuid selleks ajaks olid kohal vaid mina, Elles ja Lisette. ‘Halastamatu hilinemise’ piir oli kell 9 ning kohale jõudsid kõik, viimased täpselt ajas enne kirikukella üheksat lööki. Meie grupis oli kokku 19 õpilast, 4 tüdrukut ja 15 poissi. 6 VWO4 õpilast ning 9 HAVO4 õpilast.
Kaks kiriku vabatahtlikku olid meie kiriku-giidiks. Nimelt on ‘de Grote Kerk’ ehk Suur Kirik Meppeli linna kõige kõrgem punkt. Kirik ise on väga vana, umber 18. sajandist, ainult osa on sellest restaureeritud. Seejärel räägiti meile veel hollandikeelset kirikuajalugu ning lõpuks saime üles torni ronida. Mõnisada trepiastet tolmuses kitsas spiraalkujulises trepistikus. Vaade oli ilus. Olenemata sellest, et udu palistas silmapiiri, paistis päike ning paitas kogu linna. Ei olnud kuigi soe, aga samas ei olnud ka jääkülm. Peaaegu tervet kesklinna oli näha, minu kodukohta seega mitte. Kahju oli, et ma fotoaparaati kaasa ei võtnud.
Pärast seda jututeatrisse. Jutt käis ilmselt mingist sõjast, mehest ja printsessist, aga palju ma aru ei saanud, kuna oli palju keerulisi sõnu. Jutukese ajal suutsin teha ka uinaku.. ja ma polnud ainuke. See oli igav.
Läksime jälle õue, sõime väikese lõunasöögi – saia taaskord ning seejärel läksime workshop’i.

Igaleühele oli tool ning djembé. Nimelt on
tegemist Aafrika trummiga, mis on igapäevaselt 
kasutuses Lääne-Aafrikas, aga ka Bahaamas ja
  Malil.

 Djembé’’st on võimalik kätte saada kolm
tooni: ‘bass’, ‘slap’ ja ‘tone’. Nende kõigi jaoks
on spetsiaalsed käeasendid ja –asetused. See
oli väga vahva, kõige parem osa päevast, kuna
trummide rütm on keel, mida ma mõistan
paremini kui seni hollandi keelt.


Seejärel oli cabaret, mis ei osutunudki kabaree-tantsuks või showks, vaid hoopis ühemeheetenduseks. Oli põnev, kuna mees kasutas palju kehakeelt, mis osutus vaimukaks ja tänapäevaseks. Suutsin enam-vähem tänu sellele ka järgida teemat, millest ta rääkis. Ta haaras publiku enda etendusse ning oli lõbus.
Päev oli väga mõnus ja kordaläinud. Hiljem käisin läbi ka raamatukogust, et pikendada oma endisi raamatuid ning laenutada uued. Kuigi siingi on vinge interneti-süsteem raamatukogudel, pole ma seda veel õppinud kasutama. Üks päev teen seda kindlasti!

2 kuud Hollandis

Täna siis täitus mul kaks kuud Hollandis. Ma tunnen, kuidas mu keeleoskus on muutunud alates siia tulekust, sest kui mina 13. augusti lõunal Amsterdami lennujaama maandusin, teadsin ma peast ainult sõna “Alstublieft” (palun) ning numbreid 1-10, sedagi raskustega. Väikese keeleõppe teen teilegi, koos [hääldus]ega:
1 – één [ein]
2 – twee [tvei]
3 – drie [drii]
4 – vier [fiir]
5 – vijf [faif]
6 – zes [zess]
7 – zeven [zeivun]
8 – acht [ahht]
9 – negen [neihhen]
10 – tien [tiin]

Koolipäevad on alati pikad ning päeva lõpuks olen tihtipeale üsna väsinud, kuid vastu pean ikkagi. Lähiaja plaanidest siis:

Homme on reede, 14 oktoober ja ühtlasi CKV dag ehk siis kultuuripäev. Saime valida 20 erineva programmi vahel. Meie (mina, Lisette ja Elles) valisime programmi number 19, mis tähendab, et meie päevakava näeb välja selline:

9.00: Meppeler toren en De Grote Kerk (Meppeli tornid ja Suur Kirik)
10.30: Verteltheater (jututeater)
12.00: Workshop Djembé (mingisuguste aafrika-trummide töötuba)
13.30: Cabaret: Ronald Smink (kabaree)

Seejärel nädalavahetus, mille jooksul teen ilmselt midagi toredat ja magan end taaskord pikast nädalast välja.

Esmaspäeval ja teisipäeval on tavalised koolipäevad, nagu ikka.. kolmapäev, neljapäev ja reede on aga TTD – Tussentoetsdagen ehk eksamipäevad. Kooli nendel kolmel päeval ei ole, ainult eksamid.

Kolmapäeval:
* religiooni eksam: 10.20 - 11.40

Neljapäeval:
* füüsika eksam: 8.20 – 9.40
* geograafia eksam: 12.25 – 13.45

Reedel:
* matemaatika B eksam: 10.20 – 11.40
* keemia eksam: 12.25 – 13.45

Eksamiperioode on õppeaasta jooksul 5, kui ma ei eksi.
Ja pärast seda nädalat on herfstvakantie ehk sügisvaheaeg! :)

Ps: matemaatika B selle pärast, et matemaatika valinud õpilased on jaotatud neljaks: WisA, WisB, WisC, WisD. WisD’s õpetatakse kõige raskemat ja WisA’s kõige kergemat matemaatikat. Olen näinud WisD matemaatikaõpikut ja mitte muhvigi ei saa sellest aru. Aga B on mulle hea ning jõukohane.

Pakike Eestist ja süda sulab

Täna sain pakikese Eestist kätte, mille kodupere teele pani. Kiiresti tuli kohale – esmaspäeval pandi posti. See sisaldas mantlit, talvesaapaid ning hunnikut üllatusi, kes ühe või teise poolt oli lisatud – Mesitop’i meepurk, hapukurgisalat, ema enda küpsetatud leib, kaks kirja, mingisugune mõistatusemäng ning paljupalju kohukesi ning Kalevi tooted :)
Minu vennas Bert oli kaasa pannud minu ühe kaisukuningriigi liikme, kaisukaelkirjaku.
AITÄÄÄH, see oli nii armas ♥

Postist rääkides, olen saanud kätte ka oma teise vanaema kaardi-kirja-luuletuse ning seegi oli väga superarmas.

Streetdance

Olen ilmselt juba siin blogis ka maininud, et alustasin õppeaasta algul siin ka streetdance ehk tänavatantsu trenne. Trenn toimub igal esmaspäeval tund aega 18.45-19.45. Minu treener on Ankie, tantsuklubi omanik. Trenni on registreerunud umbes 10 inimest ning kõik peale minu on 20+ aastat vanad, aga ma leian siiski, et see on mõnus seltskond.

Täna alustasime trenni kolme inimesega, kuna kedagi teist kohale ei ilmunud. Tegime eelmise korra tantsurutiini ning seejärel läksime ‘sport games’ mängima ehk tantsumattide peale. Kuna minu jaoks oli see päris esimene kord, sattusin väga hasarti. Väga põnev, treeniv ja vinge oli. :)

Seejärel rattaga koju ning kuna on juba nii pime, pidin ka rattal esi- ja tagatule põlema panema, kuna siin on see kohustuslik. Kui nii ei tee, saad politsei käest trahvi. Aga see on põnev, et esilamp põleb ratta väntamisest tulnud energia põhjal. Siin on ikka ratastega kõvasti vaeva nähtud, aga loogiline kah!

Kodu-> de Schiphorst-> de Wijk-> IJhorst-> Staphorst-> Kodu

Täna hommikul kell 10.24 ajas mind üles hostisa ning ütles: “We gaan fietsen!” ehk “me läheme rattaga sõitma”. Nimelt plaanisime teha sõidutiiru Meppelist mitte kaugetes asulates.

De Schiphorst -
Esimene asula, kuhu jõudsime, oli de Schiphorst. See on väikene alevik, kus elavad enamasti vanad inimesed. Olulisemad ehitised selles alevikus peale talude on psühhohooldekodu (või midagi sellist) ning Havixhorsti mõis:

De Wijk (Drenthe murrakus de Wiek) -
3000 elanikuga küla, kus asub tuntud de Wieker Meule ehk Wiek-i tuuleveski. Ehitatud on see aastal 1829 ning seda on näha ka veski vasakul küljel. Veski tiibade ulatus on ligikaudu 22,5 meetrit. De Wieker Meule on äratuntav selle kaheksanurkse vundamendi poolest:

Lisaks de Wieker Meule-le asub seal ka Voorvijki häärber/härrastemaja. Ehitatud on see 18. sajandi lõpul. Praegu elab seal Godert Willem de Vos van Steenwijk, kes on abielus paruness Clara van Pallandt’ga:

IJhorst -
Järjekordne väike küla, 1300 elanikuga. Linnas on põhikool (lastele 4-12), spordisaal, jalgpalliväljak (kus oli parasjagu harjutamas oranžides rõivastes meeskond) ning protestandi kirik, mis on väga vana ning millel pole torne. Kell on kirikuaias:

Staphorst -
külastasime sellest linnakesest ainult väikest osa, ujumiskohta. See on samas ka lähim ujumiskoht Meppelile ja seega väga populaarne:


Mu hostõed lubasid mul selle pildi ka postitada ehk Silke ja Marie-Janneke:

Ning tõestus sellest, et ma ikka ka veel Hollandis olen, ühes tükis, küll mõningate ülekilodega (nimelt olen siinolekuga juba 4kg juurde võtnud!):


Ja lambad, keda siin palju-palju leidub:

Sõit võttis koos rohkete vahepausidega aega 3 tundi – see sisaldas endas ka pudelit jääteed ning pataat met mayo ehk peaaegu-friikartuleid majoneesiga. :)

Sõitsime 28 km ning peale põlveliigeste ei väsitanud see mind üldse – iga päev tundub jalgrattaga sõitmine aina lihtsam.

Verwend =/= vervelend

Kaks sõna, millega ma eksisin ehk ‘hellitatud’ ei ole sama, mis ‘ärritav’.

Minu tänane päev oli väga tegevuserikas, nimelt käisin Hollandi väikelinnas, mille nimi on Giethoorn, mis tähendab hollandi keeles ‘kitse sarv’. See asub Overijsseli maakonnas ning on miski, mida iga Hollandisse tulnu ära peaks nägema. Nimelt on siin väga palju kanaleid, jõgesid ja järvi… ehk isegi liiga palju, sest kui naabrile külla tahad minna, kõnnid kas üle silla või kui silda pole, siis paadiga, ikka paadiga! Siin on superpalju saari ja elamuid ning arutult palju sildu. Püsielanikke on see-eest vähe, umbes 2000 ringis, ent vakantie ajal liigub ja üürib siin maju palju turiste.

Tegime tunnise ringi ümber linna rondvaartboot’dega.

Lisaks meile neljale (mina, Marie-Janneke, hostisa ja hostema) oli seal palju Surinamelasi. Surinamelased räägivad teadaolevalt hollandi keelt ning on üldjuhul musta nahavärviga:

Ja lisaks sellele, neile väga meeldis laulda ja rõõmust kilgata.

Ilusaid veeäärseid maju, mis ei ole sugugi odavad, ostuhinnaks 180 000 € kuni 500 000 €:

Pere on kodus, sest paat on kodus:






Koera-maja:

Kohvik keset saarekest:

Oli ka tavapaaditajaid:

Näide tüüpilisest sillast:


Ja realistlikud lapsekujud:


Sõit läks väga hästi korda ning oli vahva ning ma kujutan ette, et see lõputu Surinamelaste naer jääb mulle igaveseks meelde.. nad naersid veel rohkem ja veel valjemalt kui mina. Ja sedagi on juba raske ette kujutada, või mis?

Täna õhtul selgus televiisoris ka Hollandi esindaja Noorte Eurovisioonil (millest Eesti veel kunagi osa võtnud ei ole):

Lugu räägib teenager’iks olemisest.