Hommik. Kell on 6.43. Avan silmad ning mõtlen, kas näen und või olen juba ärkvel. Hetkel, mil jõuan järeldusele, et olen ärkvel, kuulen ukselingi klõpsatust ning süttib laelamp ning uks sulgub taaskord. Leban veel 26 sekundit soojas ning pehmes voodis, seejärel viskan end istukile kaheks sekundiks ning seejärel tõusen istukile, valin hoolikalt kapist rõivad, millesse aeglaselt riietun. Haaran hambaharja, läätsekonteineri ning silmapliiatsi ning kõnnin 4 sammuga vannituppa.
Tõmban nööri ning süttib lambike vannitoa laes. Esiteks avan vasakpoolse, sinise korgiga läätsekonteineri poole, võtan läätsepinsettidega läätse vedelikust ning istutan selle endale silma. Sama kordan ka parempoolse, roosa korgiga läätsekonteineri poolega. Vaatan endale silma ning tõden, et ma olen ärkvel.
Võtan oma roosa hambaharja, haaran hambapastatuubi ning pigistan harjaste peale veidi suurema kui hernetera suuruse koguse pastat. Pesen hambaid ja mõtlen inspiratsioonist, mille hiljem koos suuloputusveega kraanikausist alla sülitan. Värskendan enda nägu jääkülma veega ning seejärel tupsutan selle taaskord pehme käterätikuga kuivaks. Võtan silmapliiatsi ning kujundan endale silma kontuurjooned, kuna mulle meeldib, kui mu silmad intensiivsed on – järjekordne võimalus mind ennast väljendada minu väljanägemise järgi.
Astun vannitoast välja ning 4 sammu tagasi oma tuppa. Seinakell näitab 7.03. Kammin mõtiskledes oma juukseid ning proovin punuda iseendale kalasaba, mis otse loomulikult ebaõnnestub. Jätan oma juuksed tavapärasesse solgus asendisse. Järjekordne intensiivne pilk peeglisse ja kui veendun, et olen end kasinud piisavalt, et minna kooli, lõpetan silmside iseenda peegelpildiga. Voldin kokku oma voodi ning võtan arvutitooli pealt oma koolikoti, mille olen eelmisel päeval valmis pakkinud. Kontrollin veel igaks juhuks sisu üle, et oleks olemas kõik, mida vaja on, kuigi ilmselt päeva jooksul selgub, et mul pole siiski kõik vajalik kaasas.
Kolm sammu trepini, 13 trepiastet. Asetan koolikoti koridori ning astun sisse elutuppa, mis on ühtlasi ka söögituba. Kell söögitoa seinal näitab 7.20. Minu jaoks on asetatud lauale taldrik, nuga ning klaasitäis joogijogurti taolist jooki ning rull väikesi kilekotte. Rebin rullist ühe kilekoti ning asun endale lõunasööki tegema. Otsustan ühe juustusaia kasuks ning pistan selle kilekotti, teen peale topeltsõlme. Seejärel valmistan endale hommikusöögi: singisai, hagelslagi sai ning moosiküpsise. Olles selle kõik ära söönud, otsustan valmistada veel ühe moosiküpsise ja seda ma teen. Närin küpsist ning vaatan telekast hommiku-uudiseid. Räägitakse paljust, eelmisel õhtul toimunud EMA’st näiteks ning taaskord Kreeka rahakriisist.. sest nüüd pead sina, tema ja mina, kõik peame Kreekale raha maksma toetuseks.
Võtan kilekotti pakitud juustusaia, küpsise, väikse tahvlikese šokolaadi ning pudelitäie jahedat kraanivett ning astun koridori, pakin toidu oma koolikotti. Kell on 7.45. Käin kiirelt tualetis. Panen selga oma jope ning peagi ulatab mu vahetusisa mu jalgratta võtme ning lausub: “Veel plezier op school vandaag”*. Vastan “dankjewel”** ning astun uksest välja. Ukse peal hõikan “doei”*** ja astun 6 sammu jalgrattani.
Klõpsatusega avaneb jalgrattalukk, kui pistan võtme sellesse ja keeran veidi vasakule. Hüppan jalgratta selga ning vajutan jalgadega kordamööda pedaalidele ning suundun C1000 supermarketi poole, kus mind ootamas sõbranna Annemarijn, kellega oleme kokku leppinud, et sõidame koos kooli.
Juba ta ongi seal mind ootamas, kell on 7.49. Olen ühe minuti varem kohal, kuid sellest pole tolku. Täpselt ajas, nagu ikka. Arutame nädalavahetusest, mida tegime ja kuidas öine uni oli. Räägime jutte, naerame. Ja sõidame ikka seda sama teed mööda, nagu alati. Jõuame kooli juurde, leiame parkimiskoha enda jalgratastele, keeran taaskord võtit veidi vasakule, nuppu alla lükates ning võtan võtme välja. Nüüd on jalgratas lukus. Kõnnime mitukümmend sammu kooli ukseni ning avame jahedate sõrmedega kooli ukse.
Olen lõpuks koolis. Kell on 8.04.
*Veel plezier op school vandaag - Palju edu täna koolis.
**Dankjewel - Aitäh!
***Doei - Tšau!
Mõne kirjeldamisõpiku järgi? :D
ReplyDeleteVõi siis katkend mingisugusest ülipedantselt peensusteni kirjeldatud romaanist?
Tegelikult võimas kirjeldus, Brita, andis hea ülevaate Sinu tüüpilisest hommikust. ;D Tubli.
Ei ühtki kirjeldamisõpikut ega romaani, lihtsalt minu elu. :)
ReplyDelete