Paljustki

Oh, kuidas sajab korraga sündmusi kaela.

Reedel pidasin viimases tunnis ehk geograafias Eesti kohta presentatsiooni ning sain kahekordse aplausi omanikuks!

Eile oli nimelt 11.11.11-päev.

11 novembril käivad nimelt Hollandis ukselt uksele Sint Maarten-lapsed, kellel käes latern, laulavad laulukese ning seejärel saavad kommi. Traditsioon sarnaneb mardipäevaga, kuid lapsed ei pea selleks nii palju vaeva nägema (käiakse ringi täiesti igapäevaste riietega).

Sint Maarten’i laul:

Sint-Maarten, Sint-Maarten, de koeien hebben staarten.
De meisjes hebben rokjes aan. Daar komt Sint-Martinus aan.

(Püha Maarten, Püha Maarten. Lehmadel on sabad.
Tüdrukutel on seelikud seljas. Sealt tulebki Püha Martinus!)

Vabandan kehva video kvaliteedi pärast ning et tule unustasin süüdata. Ukse avaja on Marie-Janneke.

Lisaks sellele jälgisin poolt Iiri-Eesti mängu. Kahetsusväärne küll Eestile, et 0:4 kaotasid. Täna võib kõikjal näha kohtuniku-viha kommentaare ning naljapilte.

Täna 12.11.11

Täna oli siis see kauaoodatud päev. Nimelt tuli Sinterklaas täna Hollandisse, paadiga Hispaaniast, alguses oli küll draama, et on Zwarte Piet’id ära kaotanud, kuid nemad ilmusid hiljem väikeste paatidega ning müsteerium oli lahendatud.

Samuti oli tänasel päeval YFUnl organisatsiooni keeletest Hollandi linnas nimega Amersfoort. Tundus raske ning seda ta muidugi oligi – nimelt oli tegu testiga, mis pistetakse ka nina ette välismaalastele, kes tahavad Hollandis ülikoolis õppida (ning on saanud üheaastase hollandikeelehariduse). Seega pidigi test keeruline olema. Esimene osa – kuulamine, teine osa – kirjutamine, kolmas osa – lugemine ning neljas osa – kõnelemine. Kõnelemise eest sain juba ka vastukaja, nimelt öeldi, et ma räägin (homme juba) kolme kuu kohta juba suurepäraselt. Ülejäänud testi tulemused saan kätte järgneva kahe nädala sees.

Ja erilise tähelepanuga Sandrale, see on minu hostkoer Shailo: