Ümbersuunamine

Käesolevaga lõpetan oma Hollandi-blogi. Kuid siiski võite te seda nii kaua lugeda, kuni jaksu või tahtmist on, kuna ära ma teda ei kustuta.

Ma tänan teid ning lõpetuseks siis teile siia ka huvitavat statistikat, mida Bloggeri blogimiskeskkond mulle jagab. Andmetemõõtmise hetk 26. juuli 2012 kell 20.36:

Kokku vaatamisi: 15 651
Kõige rohkem vaatamisi: 2 300 vaatamist (august 2011)
Kõige vaadatum postitus: Mulle on pere
Populaarseimad otsingusõnad, mille abil google'ist mu blogi leiti:

• Urk (51)
• britahollandis.blogspot.com (41)
• pelmeenid (27)

Vaatamisi maade kaupa minu blogis:

• Eesti: 12 557
• Holland: 1 090
• USA: 480
• Saksamaa: 328
• Venemaa: 240
• Luksemburg: 121
• Saudi-Araabia: 88
• Soome: 77
• Ukraina: 65
• Brasiilia: 54

Enimkasutatud brauserid minu blogi vaatamiseks:

Firefox	5685 (36%)
Chrome	4689 (29%)
Internet Explorer	3753 (24%)
Safari	779 (4%)
Opera	471 (3%)

Muidugi pakub Blogger veelgi andmeid minu blogi vaatamiste ja igasugu asjade kohta,  kuid huvitavad nad vast ei ole.. need, kes huvitavad, võivad igatahes minuga ühendust võtta või kommenteerida.

Ma soovin teile kõike head ja paremat ja loodan, et kohtume veel kunagi!

Hollandi ja minu tuleviku kohta veel nii palju, et Hollandisse tahan ma kindlasti veel kunagi tagasi jõuda ning ehk isegi sinna ülikooli, eks siis näeme! Kes on huvitatud ühenduse säilitamisest minuga, on mulle alati võimalik saata e-mail: britjuza@gmail.com . Olge tublid!

YES–Young European’s Seminar 2012

Nagu igal vahetusõpilasel, kes ühest Euroopa riigist teisse Euroopa riiki olid reisinud, toimus minulgi 29. juunist kuni 3. juulini Saksamaal YES ehk siis noore eurooplase seminar. Teemaks oli sotsiaalsed ootused, valikud ning obligatsioonid.

Teekond algas kodust pärast õhtusööki, kella kümne paiku õhtul väljus buss Amersfoortist. Üle öö sõitsime Saksamaale ning Werbellinsee’s oli meie seltskond peale korraldajate kõige esimene – olime seal nimelt kohak juba kl 6.30 reedesel hommikul. Kuna paljud jõudsid kohale alles hilisõhtul, oli meil tollal palju vaba aega, tutvumine üksteisega ning vabaajategevused, mille hulgast oli võimalik valida palju – kas võtad siis sulgpallireketid ning sule või teed koos suurema grupiga joogat.. olenes tõesti ajast.

Toimus palju erinevaid tseremooniaid, näiteks tervitustseremoonia ning laupäeva hommikul avamistseremoonia.

Workshope oli erinevaid ning valik oli väga suur. Siiski, oli kõik vahva ning tore.

Tagasi tulime Eestisse 36 tundi bussiga, mis oli samas väsitav, kuid tore. Kui olin kohal, nutsin lahinal, ma ei teagi miks just, kuid nii tore ja samas imelik oli kõik taas näha.

Täna olen ma juba veidi rohkem sisse elanud Eestisse, kuid tunnen end siiski endiselt nagu turist.

Ma kirjutaks veel ning tihedamini, kuid aeg on see, mida ei ole, kahjuks. Aga ei oska öelda, kas siin blogis just jätkan.. kuid kui tuleb midagi uut, teavitan kindlasti ka siin blogis, seega tasub jätkata jälgimist!

Floriade 2012

Floriade on iga kümne aasta tagant toimuv vabaõhu-aiandusteater, vähemalt sõnastati seda niimoodi reklaamis. See asub linnas nimega Venlo ning seetõttu on linnakeses sel aastal väga palju turiste ning ka sisemaiseid külastajaid. Et jõuda Floriadele, läksime rongiga ning selleks pidime üles ärkama veidi enne kella viit hommikul, rongi peal istusime juba kl 6.30. Seejärel 2 ümberistumist teisele rongile ning seejärel samm bussi, kõige kokkuvõtteks olime kohal viis minutit enne kella 10t. Kuna park avati alles kell 10, olime sunnitud veidikene ootama, enne kui koolilapsed numbreid kümnest nullini lugesid ning seejärel avatigi väravad.
Kuna park on väga suur, on väga pikad vahemaad kohtadel ning majadel. Lisaks sellele on ka erinevatelt maadelt oma esindus välja pandud: nii oli ka Eestit esindamas üks puust majake ning Eesti lipp oli üle pika distantsi märgatav. Sain jälle üle pika aja Hollandis päris inimesega Eesti keelt kõnelda!
Ja nüüd tähtsaim osa: pildid!

Toakujundus sõnumiga: “Aias näeb järjest rohkem toa moodi välja, aga toas küll järjest rohkem aia moodi välja ei näe..”

Sildike saksakeelse sõnumiga: “Muru naabri juures on alati rohelisem”

Bambusemaja

Roheline energia, roheline muruauto!

Kreeka väljapanek.. sai selle kohta ka nalja tehtud, et kuna Kreeka nüüd finantskriisis on, näeb pea iga elamu selline välja.

Slovakkia väljapanek

Tai väljapanek. Eksootiline nagu ta ju ongi!

Eesti esindus

Gondlitega sai samuti liikuda

Indoneesia, üks suurejoonelisemaid väljapanekuid

Hiina – väga kena!
Muidugi oli seal veel palju rohkem, mida näha ning kõik, mis kaardi peal kirjas, nägin ma ka ära. See oli suurepärane kogemus ning samas ka väga hariv, sain teada erinevate kultuuride ning tavade kohta. Pilte on mul muidugi palju rohkem, aga internet kannatab ka ikka teatud koormust, seega ma väga ei tüüta.
Kui ma Eestis olen, on muidugi võimalik minult veel kõike uuesti näha-kuulda ning lisaks minu blogile rohkemgi veel. Niiet valmistage oma küsimused ette, kuid siiski mitte liiga palju korraga, mõistlikkuse piires. : )

Amsterdam

Rohkem kui nädal aega tagasi käisin päevakese Amsterdamis ning kahjuks pole mul veel aega olnud sellest siia, oma blogisse kirjutada. Eks siis alustan:
Ärkasime hommikul üsna tavalisel ajal ning seejärel sõitsime vahetusisa, vahetusema ning vahetusõe Silkege Hollandi pealinnas Amsterdamis. Tihti tekib valearvamus, et Hollandi pealinn on hoopis Den Haag (teisiti nimetatuna ‘s Gravenhage või The Hague). Läksime teele rongiga. See oli ka mu esimene kord Hollandis rongiga sõita. Hoolimata sellest, et rongid on mugavad ning võrdlemisi odavad, pole see just kõige turvalisem koht – nimelt käib tihti uudistest läbi, et üks või teine tüdruk rongis ülepäeva vägistatud või kuritarvitatud on, olenemata sellest, et rongis on kaamerad.
Jõudsime kohale pärastlõunal. Kõigepealt otsisime üles Amsterdami muuseumi, kus tunnetasime väga harivat ning toredat sfeeri. Nimelt oli näha kõike alates Amsterdami avastamisest kuni tänapäevani. Amsterdam on nimelt kõike üle elanud, erinevad võimud ning hõimud. Saksa ajast on üks hea näide Anne Frank, juudi tüdruk, kes päevikut pidas ning end ühes väikeses toakeses sakslaste eest peitis.
Sellest erinevalt võib Amsterdami tänapäevapildis näha kõike: turism, erinevad rahvused, seksi, geiabielu ja narkootikumide müümise legaalsus. Isegi puhthollandlasi tervitatakse siin kohvikutes: “Hello, can I help you?”
Seejärel jalutasime suveniiripoodides ning täieliku turistina sain minagi mõned kingitused Eesti jaoks kaasa ostetud. Käisime Silkega paadi peal Amsterdamile ringi peale tegemas: oli väga lahe! Ning nüüd pilte sellest kõigest:

Amsterdami palee

Tüüpiline pilt Amsterdamis

Amsterdami muuseum

Et saaksite väiksematki ideed sellest, kui igapäevane jalgratas siin on.. näide ühest jalgrattaparklast

Laevakujuline ehitis: laevamuuseum

Ega rataste parkimine pole kerge asi.. Amsterdamis tõstetakse vähemalt kord nädalas üks auto kanalist välja, hoolimata pikkadest torudest, mis 10 aastat tagasi tänavatele asetati.

Kuna paat on roosa, pidin ka pilti tegema!

Pikachu paat!! :D


Puukingad, üks Hollandi sümbolitest.

Ämblikmeest kohtasin ka..

Huvitav ning loominguline viis tänaval raha teenida!

Jõudmas lõpule

Eile oli minu ärasaatmispidu, siiamaani kõige parem pidu minu elu jooksul ning ühelgi teisel peol ei ole nutnud ma nii palju kui eile.

Tänu mu kallile vahetusperele, naabrimeestele ning sõpradele-sõbrannadele toimus mul väga suurepärane pidu. Igaüks pidas kas siis lühema või pikema kõne, aga kõik läks täiesti hinge. Samuti käisid mu peol ka mõned õpetajad: füüsika, keemia, hollandi keele õpetaja ning õpilastekoordinaator. Kõigilt sain suurepärased ning ilusad mälestused kaasa, kingitusi ning kaardikesi.

Väga raske on kõigiga hüvasti jätta, kuna ma olen harjunud kõiki igapäevaselt nägema, kõike nendega jagama ning olla samuti osakene nende elust. Annemarijni, ühe sõbranna kõne, oli väga liigutav: nimelt rääkis ta oma kõnes, kuidas just mina olin teda edasi aidanud ning minu näitel saanud julgust ning oskust eelkõige iseennast usaldada ning teha seda, mis endale meeldib.

See on väga liigutav, kuulda enda kohta niivõrd positiivset tagasisidet. See tekitab esiteks superhea enesetunde ning lisaks sellele tõstab veel omakorda julgust ning uhkust, sest tean, et olen midagi head teinud mitte ainult endale, vaid ka ennast ümbritsevale.

Kolmapäeval jätsin ka hüvasti vabatahtlikutöökohaga ning viisin igale kaastöötajale ning 4. korruse elanikule roosi kaardikesega:

Sel päeval oli meil väike viimane kõnelus ka vabatahtlikekoordinaatoriga ning tema ning kaastöötajate poolt sain väga ilusa meene – saunalina haigla logoga ning karbitäie komme. Kõik on lihtsalt nii armas ning kena neist.

Mu vahetusvanemad, sõbrannad-sõbrad, kõik ütlevad, et nad on minu üle uhked. See tekitab suurepärase tunde ning seetõttu saan isegi enda üle olla uhke, sellena, kes ma olen ja kelleks olen kujunenud.

Juba peaaegu Eestis..

Ma leian, et aeg lendab superkiiresti! Hollandis on mul järele jäänud veel vaid 15 päeva ning Eestis olen ka juba varsti kohal! Nimelt 4. juuli on see kuupäev, mil mind ilmselt see Eesti maapind ning taevas tervitavalt vastu võtab.
Juba praegu tunnen, et Hollandist lahkumisel on kaks külge, kirjeldan neid siis lähemalt ning illustreerin sellega, mida ma tunnen.

Esimene külg: mul on nii vahva aeg siin Hollandis olnud, kuid aasta on jäänud liiga väheks - ei ole veel jõudnud ära käia kõikides kohtades, kus soovinud, kuid see poleks ilmselt võimalikki, nende lühikese (täna täpselt) 10 kuu jooksul.  Iseenesest võib see pikk aeg tunduda, kuid see lendab nii kiiresti, kui end hästi tunned ning aega naudid!

Teine külg: muidugi tahan näha oma Eesti pere, sõpru ning tuttavaid näha, tahaksin nautida kohupiima ja musta leiba. Ja muidugi kõik muu, mis hetkel meelde ei tule!

Seega, pean mina mõlema kahe küljega rahul olema ning nende vahel proovima leida kompromissi. See on ning ilmselt edaspidigi osutub keeruliseks, kuid siiski tuleb sellega toime tulla. :)


PS! ning üks sümptomitest, mida vahetusõpilane oma vahetusaastal kindlasti kogeb, on see, et ta sõnu oma keeles ära unustab, teab sõna küll oma vahetusmaa keeles. Minu puhul juhtub juba üsna tihti, siis tuleb mõni tõlkemasin nagu Google Tõlgi mulle appi. Tore, et selline asi muidugi eksisteerib, kuigi vahel just kuigi otstarbekalt ei tööta!

Grachtenfestival Meppel

Grachtenfestival on iga-aastane Meppeli sündmus, mil linna kanalite peale kogunevad kümned laevad, eesmärgiga tutvustada linnaelanikele erinevaid laevu, meenutada Meppeli elanikele laevaderohket minevikku ning anda põhjust pidutsemiseks.

Piraatidekoor laeval, päris huvitav nähtus.

Piraatide laev tagantvaates kanalil.

Nagu ma juba korduvalt oma blogis maininud olen, on Hollandis väga tavaline, et igaüks elab jalgpallile kaasa, alati riietatud oranži. On ka komme käia pubides koos, klaasikese õlle kõrvale jalgpalli vaatamas käia ning kaasa elada. Lisaks sellele on ka kõik linnad oranži ehitud.

Pildil on ka näha, kui tüüpiline jalgratas siiski Hollandis on. Kõik väljakud, kuhu oma ratast oli võimalik parkida, olid suhteliselt hõivatud.

Laupäeva õhtul kl 18.00 toimus EK jalgpallimatš Hollandi ning Taani vahel. Kuigi elasime kodus Hollandi tiimile kaasa, kaotasime Taanile 1-0. Kolmapäeval on meil veel mäng Saksamaaga, eks siis näib, mis edasi saab. Igatahes on terve Holland oranž ning elab oma tiimile kaasa. 

Eurovisioon 2012

Kui mitte olla kivikindel, siis ma olen ikka üsna kindel, et ma võrdlemisi palju eurovisioonifänn olen. Juba aastaid olen sellele igal suvehakul kaasa elanud ning oma lemmikutele pöialt hoidnud. Tavaliselt mu soov kahjuks korda ei lähe, viimati oli see nimelt aastal 2006, kui Lordi uskumatute punktidega esikoha omanikuks sai. Sel aastal, nagu juba jällegi arvata võis, ei läinud mu soov taaskord täide.

Võin öelda, et suurem osa hollandlastest Eurovisiooni võistlusest ei huvitu. Põhjuseks võiks tuua selle, et nad ise peaaegu kunagi enda valikuga rahul ei ole ning poolfinaalist nad samuti edasi ei saa. Sel aastal olid nad eurolooks valinud indiaanisulgedesse ehitud tüdruku, kes ilmselt ise ei mõistnud, millest ta laulis. Aga olgu, mina ei ole selles valdkonnas just kõige õigem otsustama.

Ka sellelgi aastal olid mul võistlusel mõned lemmikud: poolfinaalidesse toppama jäänud kärts-mürts Slovakkia ning energiarikas Austria “Woki mit dem Popo”. Finaalidesse pääsenutest meeldisid mulle eelkõige Venemaa vanaemakesed, Türgi meremehed, Iirimaa kaksikenergiapommid ning muidugi meie Eesti Ott, kellel kokkuvõttes siiski väga hästi läks – auväärne 6s koht finaalis!

Võitjariigi Rootsiga just rahule ei jäänud, kuid siiski jagub mul temale respekti! Seega, praegu võib taaskord ühe Eurovisiooni aastakäigu järele linnukese joonistada – nähtud!

Fotod: internet

NT2 eksamid

Sel nädalal, eile ning täna olid lõpuks minu kauaoodatud hollandi keele riigieksamid, mida on vaja Hollandi ülikoolidesse sisse saamiseks.

Kolmapäeval kl 10.00-12.45 oli esimeseks eksamiks kirjutamine. See koosnes kahest osast, mille vahel oli 10minutine hingamispaus. Eksam koosnes erinevatest ülesannetest. Mõnes osas pidid kirjutama kontekstist tuletades mõne lause tekstiosade vahele ning oli 4 pikemat ülesannet, kus siis kas artikli ajalehele, kirja, retsensi või kaebuse pidid kirjutama. Mulle tundus, et see osa oli kõige keerulisem, kuna sealt võib tulla mõningaid vigu.

Kell 13.45 alustati rääkimiseksamiga. Nimelt kuulevad kõik eksamikandidaadid lindi pealt kõrvaklappidest, mida nad rääkima peavad ning seejärel võeti kõik jutt lindile. Edasi käib protsess nii, et vähemalt 2 eksaminaatorit kuulavad kandidaadi jutu üle ning annavad punkte. Kell 14.30 olime valmis ning võisime jälle minna tagasi koju.

Neljapäeval kl 10.00 pidime taaskord olema eksamikeskuses. Seekord siis lugemine, tänapäeval toimub lugemiseeksam nii, et tekste saad lugeda vihikus ning küsimustele pead vastama arvutis. Seega paberiraiskamist on vähem . kah ekonoomiline kasu.

13.30 alustati kuulamiseksamiga. See toimus nagu rääkiminegi, täiesti digitaalselt. Kuuled teksti kõrvaklappidest, klikid õige vastuse peale arvutis. Tundus, et läks üsna hästi.

5 nädala pärast saan oma eksamitulemused, ehk siis peaaegu juba sel ajal, kui ma peaaegu Eestis olen. Loodan parimat, kuna tunne on küll hea selles suhtes.

Head emadepäeva!

Ja muidugi ilusat emadepäeva mu kallitele vanaemadele ning ühele vanaemale lause kahekordselt õnnegi, kuna tal homme sünnipäev on : )

Nädala lühikokkuvõte

Terve selle nädala on meie klassis ning paralleelides üsna vähe õpilasi, kuna kõik V4 klasside õpilased, kes hispaania keelt on valinud õppimiseks, on majutamas hispaaniast tulnud 5-päevalisi vahetusõpilasi ning käivad nendega igasugustes turistikohtades Hollandis, nii Meppelis kui ka mujal sel tuuleveskite- ja juustumaal. Olen kuulnud, et hispaanlased on täiesti üllatunud, et hollandlased nii palju jalgratastega sõidavad - ning samuti pidid nad ise ka umbes 25-kilomeetrise ringi sõitma. Nojah, mina olen juba selle faktiga väga harjunud.
Täna kasutan võimalust kirjutada oma blogipostituse jällegi kooliraamatukogus, kuna minule teadmata tundub, et joonistamisetund ära jäi. Järjest rohkem lisandub siiagi inimesi, kes arvuti haaravad ning sellega tegelema hakkavad - mõned neist siis asjalikult ning mõned mitte just nii asjalikult.
Täna on mul ainult viis tundi, lahutada praegune tund, siis on 4. Ehk siis hollandi kirjandus, matemaatika, füüsika ning hollandi keele eksami lisatund minu mentorilt (=klassijuhatajalt).
Täna hommikul ärkasin väsimusega, kuid koolis olin juba 15 minutit enne tundide algust ning rattaparkla kooli ees oli peaaegu nagu Sahara kõrb - tühi ning igav. Viimasel ajal olen veidi väsinud ning on natukene kurb-rõõmus tunne: ühest otsast tahaksin juba tulla tagasi Eestisse ning oma Eesti pere ning sõpru juba näha, kuid teisest otsast ei taha oma Hollandi pere, Hollandi sõpru ning Hollandi keelt maha jätta.
Järgmisel nädalal ei pea ma neljapäeval ega reedel kooli minema, kuna taevaminemispühade tõttu on Hollandis need kaks päeva alati vabad. Ei oska veel öelda, mida me perega ette võtame, kuid mingid plaanid meil juba on.

Sirvisin oma blogi ning avastasin, et mul nii palju postitusi siin ei olegi - seega peaks seda tühimikku vast täitma ning lähitulevikus aktuaalseid Hollandi poliitikasündmusi mainima, kuna need on muidugi väga olulised muutused, mis toimunud on. Aga sellest järgmine kord, kui oma blogisse kirjutamiseks aega leian.

Reede + pühapäev = Flevoland

Reedehommikul ärkasin varakult, kuna olime juba plaaniks sättinud, et minna linna nimega Urk. Nimelt oli see linn varem saar ning sinna oli võimalik pääseda ainult paadiga. Alates aastast 1942 aga võib inimjalg sinna igast maismaaküljest ilma paadita lihtsalt sisse jalutada. Sealsed inimesed ütlevad siiski endiselt, et nad elavad Urk’i peal, mitte Urk’is.

Kui käia Urkis ringi, on võimalik näha kalurielamuid ning sadam, mis siiamaani väga aktiivne on (Urk’is on Hollandi kõige suurem kalatehas). Urki linna lipul ja vapilgi on sümboliseeritud kala.  Samuti võib seda nimetada kõige usklikumaks Hollandi osaks, kuna pea iga linna kodanik on kiriku liige.

Lennufoto Urk’ist (allikas: internet)

Tüüpiline Urk’I kalurielamu

Kalasadam

Ilusate ilmadega müüakse tänavatel sellistes vankrites heeringat. Kahjuks meie linnavisiidil ilm kuigi kaunis ei olnud

Täna käisime tulpe vaatamas, mis samuti üheks Hollandi sümboliks on. Algul oli plaan minna Keukenhoffi, kuid pikemalt uurides avastasime, et on lähemalgi üks koht, kus veel rohkemgi tulpe leida on. Kõigepealt umbes 40 minutit autosõitu ning olimegi kohal, valmis alustama 91.8 kilomeetrist teekonda ümber nende võrratute lillede. See oli väga võrratu. Vahepeal laius tee kõrval lausa kilomeetritepikkune tulpide peenar, kõiksugustes kirevates värvides ning uskumatult palju hulk. Kahjuks, kuna täna on viimane päev, mil teekond lahti oli, olid mõningad tulbid juba lõigatud.

Siin aga mõned pildid siis vaatest, mis meile nii autoaknast kui ka jalutades avanes… seega jagan teiega minimaalset osa sellest:

Seejärel läksime tulbikeskusesse, mille juures erinevaid tulbisorte ning nende nimetusi saime võrrelda ning nägin filmi, kuidas tulbisibulatest sellised lilled arenevad ning milleks neid hiljem kasutada saab. Tulbiaiast siis minu lemmikud:

 

 

Nii mõnelegi tuttav nimi Aleksandr Puškin

Ning lõpetuseks pilt lillemeres, et oleks väikest aimugi, kui suured need tulbipõllud on:

Praegusega siis on mul vaheaeg läbi, homme jälle kooli, nagu alati. Ehk siis: viimane õppeperiood, viimased pingutused ning kahe kuu pärast olengi jälle Eestis (täpsemalt 4. juuli)

Ülejäänud jutud järgmise korrani : )