Testid ning kohalik “eKool”

Alanud on nädalane sügisvaheaeg, mille jooksul saan ennast mõnusalt välja puhata. Testipäevad olid keerukad, ent mõnusalt lühikesed. Testidest enestest.. noh, kuigi palju sain aru küll, matemaatika oma oli ikka matemaatika keeles ning arusaadav.. ülejäänud.. no eks näis, kuidas nendega toime tulin, kui sügisvaheaeg läbi on.

Interneti ja kooli vahelistest seostest siis:
1. Kooli kodulehekülg – siit saame sisse logides näha klasside tunniplaane ning saame lühilingi Magister’sse.
Minu klassi tunniplaani väljanägemine:

2. Magister – siit saame vaadata oma isiklikku tunniplaani, hindeid, kirju, elektroonilisi koduseid ülesandeid jne. Minu koolifoto on ka juba seal (mul on hirmuäratav nägu), nüüd on vaja vaid oodata, kuni foto-kujul kätte saan.

3. It's learning – seal toimub mingisuguste õpimaterjalide jagamine, aga ma ei saa sellest suhteliselt mitte midagi aru, haha.


Hoolimata sellest on Eesti siiski rohkem üks e-Maa. Vahepeal saan aidata Marie-Jannekest ICT (arvutiõpetuse) koduste ülesannetega.

Käisin juuksuris

Ütlesin juuksuriprouadele hollandi keeles ilusti, mida tahtsin teha ning lõpptulemus oli täpselt minu soovide kohane!

ps: ise otsustate, kas vaatate pilti või mitte, aga ma igaks juhuks annan selle lingina, kui te naljakalt šokeeruda tahate :D

Kommenteeri ka pärast! LINK 

Brita

CKV dag

Täna oli siis kultuuripäev, nagu juba mainisin eelmises postituses.
Kell 8.45 pidime olema kõik (programmi 19 valijad) kogunenud kiriku juurde, kuid selleks ajaks olid kohal vaid mina, Elles ja Lisette. ‘Halastamatu hilinemise’ piir oli kell 9 ning kohale jõudsid kõik, viimased täpselt ajas enne kirikukella üheksat lööki. Meie grupis oli kokku 19 õpilast, 4 tüdrukut ja 15 poissi. 6 VWO4 õpilast ning 9 HAVO4 õpilast.
Kaks kiriku vabatahtlikku olid meie kiriku-giidiks. Nimelt on ‘de Grote Kerk’ ehk Suur Kirik Meppeli linna kõige kõrgem punkt. Kirik ise on väga vana, umber 18. sajandist, ainult osa on sellest restaureeritud. Seejärel räägiti meile veel hollandikeelset kirikuajalugu ning lõpuks saime üles torni ronida. Mõnisada trepiastet tolmuses kitsas spiraalkujulises trepistikus. Vaade oli ilus. Olenemata sellest, et udu palistas silmapiiri, paistis päike ning paitas kogu linna. Ei olnud kuigi soe, aga samas ei olnud ka jääkülm. Peaaegu tervet kesklinna oli näha, minu kodukohta seega mitte. Kahju oli, et ma fotoaparaati kaasa ei võtnud.
Pärast seda jututeatrisse. Jutt käis ilmselt mingist sõjast, mehest ja printsessist, aga palju ma aru ei saanud, kuna oli palju keerulisi sõnu. Jutukese ajal suutsin teha ka uinaku.. ja ma polnud ainuke. See oli igav.
Läksime jälle õue, sõime väikese lõunasöögi – saia taaskord ning seejärel läksime workshop’i.

Igaleühele oli tool ning djembé. Nimelt on
tegemist Aafrika trummiga, mis on igapäevaselt 
kasutuses Lääne-Aafrikas, aga ka Bahaamas ja
  Malil.

 Djembé’’st on võimalik kätte saada kolm
tooni: ‘bass’, ‘slap’ ja ‘tone’. Nende kõigi jaoks
on spetsiaalsed käeasendid ja –asetused. See
oli väga vahva, kõige parem osa päevast, kuna
trummide rütm on keel, mida ma mõistan
paremini kui seni hollandi keelt.


Seejärel oli cabaret, mis ei osutunudki kabaree-tantsuks või showks, vaid hoopis ühemeheetenduseks. Oli põnev, kuna mees kasutas palju kehakeelt, mis osutus vaimukaks ja tänapäevaseks. Suutsin enam-vähem tänu sellele ka järgida teemat, millest ta rääkis. Ta haaras publiku enda etendusse ning oli lõbus.
Päev oli väga mõnus ja kordaläinud. Hiljem käisin läbi ka raamatukogust, et pikendada oma endisi raamatuid ning laenutada uued. Kuigi siingi on vinge interneti-süsteem raamatukogudel, pole ma seda veel õppinud kasutama. Üks päev teen seda kindlasti!

2 kuud Hollandis

Täna siis täitus mul kaks kuud Hollandis. Ma tunnen, kuidas mu keeleoskus on muutunud alates siia tulekust, sest kui mina 13. augusti lõunal Amsterdami lennujaama maandusin, teadsin ma peast ainult sõna “Alstublieft” (palun) ning numbreid 1-10, sedagi raskustega. Väikese keeleõppe teen teilegi, koos [hääldus]ega:
1 – één [ein]
2 – twee [tvei]
3 – drie [drii]
4 – vier [fiir]
5 – vijf [faif]
6 – zes [zess]
7 – zeven [zeivun]
8 – acht [ahht]
9 – negen [neihhen]
10 – tien [tiin]

Koolipäevad on alati pikad ning päeva lõpuks olen tihtipeale üsna väsinud, kuid vastu pean ikkagi. Lähiaja plaanidest siis:

Homme on reede, 14 oktoober ja ühtlasi CKV dag ehk siis kultuuripäev. Saime valida 20 erineva programmi vahel. Meie (mina, Lisette ja Elles) valisime programmi number 19, mis tähendab, et meie päevakava näeb välja selline:

9.00: Meppeler toren en De Grote Kerk (Meppeli tornid ja Suur Kirik)
10.30: Verteltheater (jututeater)
12.00: Workshop Djembé (mingisuguste aafrika-trummide töötuba)
13.30: Cabaret: Ronald Smink (kabaree)

Seejärel nädalavahetus, mille jooksul teen ilmselt midagi toredat ja magan end taaskord pikast nädalast välja.

Esmaspäeval ja teisipäeval on tavalised koolipäevad, nagu ikka.. kolmapäev, neljapäev ja reede on aga TTD – Tussentoetsdagen ehk eksamipäevad. Kooli nendel kolmel päeval ei ole, ainult eksamid.

Kolmapäeval:
* religiooni eksam: 10.20 - 11.40

Neljapäeval:
* füüsika eksam: 8.20 – 9.40
* geograafia eksam: 12.25 – 13.45

Reedel:
* matemaatika B eksam: 10.20 – 11.40
* keemia eksam: 12.25 – 13.45

Eksamiperioode on õppeaasta jooksul 5, kui ma ei eksi.
Ja pärast seda nädalat on herfstvakantie ehk sügisvaheaeg! :)

Ps: matemaatika B selle pärast, et matemaatika valinud õpilased on jaotatud neljaks: WisA, WisB, WisC, WisD. WisD’s õpetatakse kõige raskemat ja WisA’s kõige kergemat matemaatikat. Olen näinud WisD matemaatikaõpikut ja mitte muhvigi ei saa sellest aru. Aga B on mulle hea ning jõukohane.

Pakike Eestist ja süda sulab

Täna sain pakikese Eestist kätte, mille kodupere teele pani. Kiiresti tuli kohale – esmaspäeval pandi posti. See sisaldas mantlit, talvesaapaid ning hunnikut üllatusi, kes ühe või teise poolt oli lisatud – Mesitop’i meepurk, hapukurgisalat, ema enda küpsetatud leib, kaks kirja, mingisugune mõistatusemäng ning paljupalju kohukesi ning Kalevi tooted :)
Minu vennas Bert oli kaasa pannud minu ühe kaisukuningriigi liikme, kaisukaelkirjaku.
AITÄÄÄH, see oli nii armas ♥

Postist rääkides, olen saanud kätte ka oma teise vanaema kaardi-kirja-luuletuse ning seegi oli väga superarmas.

Streetdance

Olen ilmselt juba siin blogis ka maininud, et alustasin õppeaasta algul siin ka streetdance ehk tänavatantsu trenne. Trenn toimub igal esmaspäeval tund aega 18.45-19.45. Minu treener on Ankie, tantsuklubi omanik. Trenni on registreerunud umbes 10 inimest ning kõik peale minu on 20+ aastat vanad, aga ma leian siiski, et see on mõnus seltskond.

Täna alustasime trenni kolme inimesega, kuna kedagi teist kohale ei ilmunud. Tegime eelmise korra tantsurutiini ning seejärel läksime ‘sport games’ mängima ehk tantsumattide peale. Kuna minu jaoks oli see päris esimene kord, sattusin väga hasarti. Väga põnev, treeniv ja vinge oli. :)

Seejärel rattaga koju ning kuna on juba nii pime, pidin ka rattal esi- ja tagatule põlema panema, kuna siin on see kohustuslik. Kui nii ei tee, saad politsei käest trahvi. Aga see on põnev, et esilamp põleb ratta väntamisest tulnud energia põhjal. Siin on ikka ratastega kõvasti vaeva nähtud, aga loogiline kah!

Kodu-> de Schiphorst-> de Wijk-> IJhorst-> Staphorst-> Kodu

Täna hommikul kell 10.24 ajas mind üles hostisa ning ütles: “We gaan fietsen!” ehk “me läheme rattaga sõitma”. Nimelt plaanisime teha sõidutiiru Meppelist mitte kaugetes asulates.

De Schiphorst -
Esimene asula, kuhu jõudsime, oli de Schiphorst. See on väikene alevik, kus elavad enamasti vanad inimesed. Olulisemad ehitised selles alevikus peale talude on psühhohooldekodu (või midagi sellist) ning Havixhorsti mõis:

De Wijk (Drenthe murrakus de Wiek) -
3000 elanikuga küla, kus asub tuntud de Wieker Meule ehk Wiek-i tuuleveski. Ehitatud on see aastal 1829 ning seda on näha ka veski vasakul küljel. Veski tiibade ulatus on ligikaudu 22,5 meetrit. De Wieker Meule on äratuntav selle kaheksanurkse vundamendi poolest:

Lisaks de Wieker Meule-le asub seal ka Voorvijki häärber/härrastemaja. Ehitatud on see 18. sajandi lõpul. Praegu elab seal Godert Willem de Vos van Steenwijk, kes on abielus paruness Clara van Pallandt’ga:

IJhorst -
Järjekordne väike küla, 1300 elanikuga. Linnas on põhikool (lastele 4-12), spordisaal, jalgpalliväljak (kus oli parasjagu harjutamas oranžides rõivastes meeskond) ning protestandi kirik, mis on väga vana ning millel pole torne. Kell on kirikuaias:

Staphorst -
külastasime sellest linnakesest ainult väikest osa, ujumiskohta. See on samas ka lähim ujumiskoht Meppelile ja seega väga populaarne:


Mu hostõed lubasid mul selle pildi ka postitada ehk Silke ja Marie-Janneke:

Ning tõestus sellest, et ma ikka ka veel Hollandis olen, ühes tükis, küll mõningate ülekilodega (nimelt olen siinolekuga juba 4kg juurde võtnud!):


Ja lambad, keda siin palju-palju leidub:

Sõit võttis koos rohkete vahepausidega aega 3 tundi – see sisaldas endas ka pudelit jääteed ning pataat met mayo ehk peaaegu-friikartuleid majoneesiga. :)

Sõitsime 28 km ning peale põlveliigeste ei väsitanud see mind üldse – iga päev tundub jalgrattaga sõitmine aina lihtsam.

Verwend =/= vervelend

Kaks sõna, millega ma eksisin ehk ‘hellitatud’ ei ole sama, mis ‘ärritav’.

Minu tänane päev oli väga tegevuserikas, nimelt käisin Hollandi väikelinnas, mille nimi on Giethoorn, mis tähendab hollandi keeles ‘kitse sarv’. See asub Overijsseli maakonnas ning on miski, mida iga Hollandisse tulnu ära peaks nägema. Nimelt on siin väga palju kanaleid, jõgesid ja järvi… ehk isegi liiga palju, sest kui naabrile külla tahad minna, kõnnid kas üle silla või kui silda pole, siis paadiga, ikka paadiga! Siin on superpalju saari ja elamuid ning arutult palju sildu. Püsielanikke on see-eest vähe, umbes 2000 ringis, ent vakantie ajal liigub ja üürib siin maju palju turiste.

Tegime tunnise ringi ümber linna rondvaartboot’dega.

Lisaks meile neljale (mina, Marie-Janneke, hostisa ja hostema) oli seal palju Surinamelasi. Surinamelased räägivad teadaolevalt hollandi keelt ning on üldjuhul musta nahavärviga:

Ja lisaks sellele, neile väga meeldis laulda ja rõõmust kilgata.

Ilusaid veeäärseid maju, mis ei ole sugugi odavad, ostuhinnaks 180 000 € kuni 500 000 €:

Pere on kodus, sest paat on kodus:






Koera-maja:

Kohvik keset saarekest:

Oli ka tavapaaditajaid:

Näide tüüpilisest sillast:


Ja realistlikud lapsekujud:


Sõit läks väga hästi korda ning oli vahva ning ma kujutan ette, et see lõputu Surinamelaste naer jääb mulle igaveseks meelde.. nad naersid veel rohkem ja veel valjemalt kui mina. Ja sedagi on juba raske ette kujutada, või mis?

Täna õhtul selgus televiisoris ka Hollandi esindaja Noorte Eurovisioonil (millest Eesti veel kunagi osa võtnud ei ole):

Lugu räägib teenager’iks olemisest.

Stroopwafels ♥

Kehaline kasvatus

Kuna mul läks meelest, mida ma täna geniaalset blogida tahtsin… seega kirjutan kehalise kasvatuse tundide väljanägemisest.
Kuni novembrikuuni toimuvad õuetunnid väljakul, kuhu on 5 minutit jalgrattaga sõita. Saime valida endale viieks perioodiks tegemised: 1. perioodil teevad kõik ühisasju, 2. perioodil valisin sulgpalli, 3. tantsimise, 4. ronimise ning 5. võrkpalli.

Täna mängisime 4 värava ja 2 palliga jalgpalli kolmeste meeskondadega. Ehk siis meid oli koolis minu klassist, V4A, vaid 12/21-st, kuna need, kes olid valinud bioloogia-aine, said minna loomaaeda ahve inspekteerima.

Tobe on see, et kui tuled kehalise kasvatuse tunnist jalgrattaga kooli ja söögipausi pole, siis on kindel, et jääd tundi hiljaks ja pead ütlema: “Sorry meneer/mevrouw, ik ben te laat, omdat ik was in gym les”. Nagu täna ma ütlesin oma kunstiõpetajale.

Seega on tunda nii kehalise kasvatuse tundide organiseeritust kui ka mitteorganiseeritust.

Pöörane laupäev

Täna käisime Emmenis, ette oli see nähtud kui šopingupäev, käisime küll poodides, aga suurt midagi ei ostnud. Mina sain suveniiriks Hollandi puukingadega võtmehoidja:

Ja lõpuks ometi otsustas üks mu vahetusõdedest võtta minu kingitud Eesti etnosokid sokid laes nagist rippumast alla ning pani jalga, talle tekitas see jõulutunde:

Seejärel otsustasime, et teeme igavesti värvilise ja ebanormaalse photoshoot’i, mida jääme ilmselt igavesti mäletama:


Ei puudunud ka planking:

Ja lähem pilt minu kenadest meigipisaratest ja smurfisilmadest:

Ning lisaks sellele võtsime seina pealt tahvli, kustutasime kõik vanad asjad ära ning joonistasime oma perekonna, perekonna Siiwinkel’i.

Lühike suguvõsa ajalugu:
Me elame rohust hütikeses, kiigega õunapuu kõrval. Me reisime UFO-laevaga. Meie perekonda kuuluvad kaks ema, mina (Brit) ja mu hostõde Marie-Janneke (Mary-Jane). Meil on kaks last, Brima, kes on pärit Aafrikast ning Bobby, kes on hiinlane ja homoseksuaal. Meil on ka sebra, kelle nimi on ahv! :)
Üsna segane, aga lõbus elukooslus!

Oli pöörane laupäev.

Goed gedaan!

Nimelt ma sain matemaatika testi hindeks 8,8!!!!!!
 
Siin on 10-hindeline süsteem:
1 Liiga-liiga halb
2 Väga halb
3 Halb
4 Kehv
5 Mitterahuldav
6 Rahuldav
7 Hea
8 Väga hea
9 Suurepärane
10 Perfektne!

Nädalavahetus tõotab tulla mõnus väljamagamine :) Eks näis.

1 kuu

Üks video ütleb rohkem kui miljon sõna.

Brita.

Näide tüüpilisest koolipäevast.. sest neid lihtsalt ei ole.

Kõik mu koolipäevad on erinevad, vähemalt praegu tundub küll nii. Võtan näiteks tänase, mis täna tegin, kuidas kõik toimub.
Üles ärkasin kell 6.30, seejärel tegin oma hommikutoimetusi ning sõin hommikust: vorstisaia, hagelslag-küpsise ning kuiviku moosiga. Tegin omale ka kaks võisaia lõunasöögiks, võtsin laualt suure küpsise, 60-grammise šokolaaditahvli, pudeli limonaaditaolise asjaga, krabasin jalgrattavõtme, viskasin koti selga, astusin uksest välja ning istusin oma ratta peale ning alustasin 3-minutilist teekonda supermarketi C1000 juurde, kus sain oma sõbrannadega kell 7.50 kokku. Seejärel sõitsime kolmekesi jalgratastega kooli.
Koolitunde näete eelnevast postitusest, vabade tundide ajal näeb koolielu välja selline, et inimesed on aulas, laudade taga ja õpivad/söövad/puhuvad juttu. Söögipausid olenevad klassist, kus Sul järgmisena tund on, seega pead alati ise teadma, kunas just Sinul lõunapaus on. Enamus õpilasi söövad kodust kaasa võetud saiu-krõpse või siis ostavad neid kooli puhvetist.
Pärast kooli läksime linna biblioteeki ehk raamatukokku, et laenutada raamatud, mida peame hollandi keele tunni jaoks läbi lugema. Hollandi keeles muidugi. :D Aga kahjuks ei olnud raamatud saadaval, seega panime end ootejärjekorda. Pärast seda sõitsime sõbrannadega edasi Oosterboeri (linnaosa), kus kõik laiali jagunesid tänavate vahel. Jõudsin koju, sõin kella 17-se õhtusöögi ning alustasin koduste ülesannete tegemist..
Homseks on CKV tunniks vaja teha ‘kunstautobiografie’, ehk kuidas mina oma elu jooksul kunstiga kokku puutunud olen. Kirjutasin ühe A4 poole täis, inglise keeles. Ülehomseks on vaja kirjandusetunniks ‘leesautobiografie’ ehk analüüs sellest, mida lugesin varem ning mida loen praegu.
Mõned minutid tagasi sõin tostit. See meenutab natukene grillsaia, aga ometi ei ole see grillsai :D Echt lekker!

Brita.

Esimene koolipäev ning tunniplaan

Mu esimene koolipäev oli väga põnev. Pidin hakkama saama hollandi keeles, kuid paratamatult võtsid kaasõpilased kasutusele inglise keele ning suhtlesime segukeeles ning mõistsime üksteist hästi. Mul oli 8 tundi, millest 2 keskel vabad – sel ajal liikusin ringi koolisööklas ning leidsin omale hunniku uusi sõpru muudest klassidest ja erinevatest kooliastmetest. Väga põnev oli hollandi keelt purssida. Mulle kujunes ka “kaitseingel”, minu klassivend, kes alati, kui kuulis, et keegi minuga inglise keeles rääkis, ütles: “Geen Engels, Nederlands!” (“Mitte inglise, vaid hollandi keeles!”). See oli naljakas. :)

Nu mijn rooster:

Maandag / Esmaspäev

1.Nederlands – hollandi keel
2. Wiskunde – matemaatika
3. Natuurkunde – füüsika
4. Duits – saksa keel
5. KBV – kunst, joonistamine

Dinsdag / Teisipäev

1. Scheikunde – keemia
2. Nederlands – hollandi keel
3. vrij – vaba
4. Mentoruur – klassijuhataja tund
5. Duits – saksa keel
6. Godsdienst – religioon
7. vrij – vaba
8. Maatschappijleer – ühiskonnaõpetus

Woensdag / Kolmapäev

1. Engels – inglise keel
2. CKV – kultuur
3. vrij – vaba
4. Gym – kehaline kasvatus
5. KBV – kunst, joonistamine
6. Engels – inglise keel
7. Aardrijkskunde – geograafia
8. Scheikunde - keemia

Donderdag / Neljapäev

1. Engels – inglise keel
2. vrij – vaba
3. Natuurkunde – füüsika
4. Wiskunde - matemaatika
5. CKV – kultuur
6. Duits – saksa keel
7. vrij – vaba
8. Maatschappijleer – ühiskonnaõpetus

Vrijdag / Reede

1. KBV – kunst, joonistamine
2. Nederlands – hollandi keel
3. Wiskunde - matemaatika
4. Natuurkunde – füüsika
5. vrij – vaba
6. vrij – vaba
7. Gym – kehaline kasvatus
8. Aardrijkskunde – geograafia


Vinden jullie het leuk? Nee? Ik vind het heel leuk!
(Mida teie arvate, on see tore? Ei? Ma arvan, et see on väga tore!) :)

Piima-klimbisupp

Teine postitus täna… kuidagi palju on öelda.

Lubasin täna oma hostperele, et teen ise õhtusöögi.. mõtlesin ja otsisin ehtsat Eesti retsepti, kui sattusin piima-klimbisupi peale. Vaatasin, et täitsa tavalised koostisosad ning võimalik teha küll, kerge kokkamine pealegi.

Õnnestus üllatavalt hästi, peaaegu, nagu Eestis vanaema tehtud piima-klimbisupp :)

Peres olid erinevad reaktsioonid. Hostõed kirtsutasid veidi nina, kuid sõid kausitäie, vanemad ütlesid “Mmmm, lekker!” ning sõid veel mitu kausitäit.

Lekker – hollandi keeles ‘maitsev’.

Mingi söögitegemisoskus mul järelikult ikkagi on! :D

Koolitee

Et mul paremini koolitee meelde jääks, tegin rattasõidu ajal pilte ümbrusest, igast kurvist ning tähelepandavast asjast, et ma neist ikka kooliteel mööduksin, kuna Holland on väike ning seetõttu on siin ka palju tänavaid. Rattateed on enamikes kohtades eraldatud jalakäijate- ja autoteedest, kuna jalgrattasõit on omaette liiklus.

Üks pilt, mis annab kiire ülevaate tüüpilisest Hollandist:
(kõnnitee, jalgrattatee koos valgete täpikestega, muru, kanal ning autotee) 

Kaunis hoone, kus tegutseb kinnisvarabüroo ning taga näete endale ilmselt tuttavat märki: McDonalds! Sinna ma veel jõudnud ei ole, kuna pere tehtud toidud on suurepärased :)

Kaunis vaade sillalt samale kanalile, mis ennegi, see voolab lihtsalt igalt poolt läbi, ümber ja üle.

Kaks paati, mis seisavad sama koha peal peaaegu aasta aega, lihtsalt ilusaks vaatamiseks:

Tüüpiline Holland, tüüpiline maaliline tuuleveski:

Maja, mida ma oletasin, et see on mingi kallis korterelamu, aga ei, hoopis vanadekodu taoline asi… luksus:

Nii tühja teed ei näe tihti, ma tabasin hea hetke:

Ning lõpuks, mu ehitusjärgus koolimaja, mida ehitatakse ka koolis käimise ajal edasi:


See oligi mu koolitee kodust kooli, valisin välja parimad palad.
Homme saan õpikud ning tunniplaani, reedel esimene koolipäev!

Kas keegi mu blogi ka loeb? Ma ei tea, sest vaatamisi nagu on, ent kommentaare mitte… Kommenteerige, ma ei hammusta, päriselt ka :D

Veel nädal koolini…

Eile käisin vestlusel kooli-inimestega. Ehk HAVO ning VWO kooliastmete juhtidega.

Hollandi koolisüsteemist:
Põhikooli lähevad lapsed 4-aastaselt ning see kestab 8 aastat.
13-aastaselt jaotatakse lapsed kolme kooli’leveli’ vahel: VMBO (normaalne), HAVO (väga hea) ning VWO (suurepärane).
VMBO kestab 4 aastat, HAVO 5 aastat ning VWO 6 aastat.
Lapsed, kes on VWOs, saavad pärast keskkooli minna otse gümnaasiumisse,
HAVO õpilased peavad keskkooli ja gümnaasiumi vahel õppima veel 4 aastat;
VMBO lapsed 8 aastat.

Seega VMBO õpilase koolitee ülikoolini kestab 8+4+4+4=20 aastat;
HAVO õpilase koolitee ülikoolini 8+5+4=17 aastat;
VWO õpilase koolitee ülikoolini 8+6=14 aastat.

Segane seletus, aga see koolisüsteem ongi segane.. :)

Täna helistati minu hostvanematele ning teatati tulemused: jah, ma olen kooli sisse võetud. Ja VWO levelisse (suurepärane). Ja nad tahtsid väga, et ma nende koolis õpiksin. Inimesed on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Minu tulevane klassinumber on VWO 4a.

Minu esimene koolipäev on järgmisel reedel ehk 9. septembril, päev enne seda ehk neljapäeval saan kätte raamatud ning roosteri ehk tunniplaani. Ülejäänud õpilastel ja minu hostõdedel algab kool juba 2-3 päeva pärast.

Hollandi keelt õpin iga päev peale võrratut õhtusööki, iga päev uus peatükk. Lisaks sellele pean ennast väljendama AINULT hollandi keeles. Mulle määrati hostpere poolt ka kaks raamatut, mille pean läbi lugema, hollandi keeles muidugi. Ma arvan, et üsna hästi läheb, sest ma mõistan iga neljandat sõna. :)


Huvitav asi on ka see, et kui me teisipäeval Zwolles, ühes linnas Meppeli lähedal, käisime, nägin elektroonikapoes telekas, kuidas Gerd Kanter oma viimase kettaheite tegi ning tsipake pärast seda teatas, et teise koha saanud oli. Siis ma vehkisin muidugi kätega: “Estland, Estland, dit is Estland!!!!”

Tükike Zwollest: